"Oleme edasilükkamise nuppu vajutanud 30 aastat," ütles planeetide piiride raamistiku kaasarendaja Johan Rockström eelmisel nädalal TED Countdown Summit inimeste reaktsioonist kliimamuutustele. Ta tuletas kuulajatele meelde, et valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viimane aruanne on 195-liikmelise organi kuues aruanne.
"Me ei kõnni unes kalju poole. Me kõnnime unes miiniväljal,” jätkas Rockström pärast teema arutamist Maa kliima pöördepunktid. "Meil on oht vajutada nuppe igal sammul."
Avalikustamine: minu transport ja pardaleminek TED Countdown ürituse ajal maksti TED-ile heategevuslike annetuste kaudu.
Hiljem maalis Ameerika Ühendriikide endine asepresident Al Gore TED Countdown etapil kohutava pildi praegusest kliimahädaolukorrast. Ta juhtis tähelepanu orkaan Ida hävingule, 2020. aasta rekordtemperatuuridele, meretaseme tõusule, pikaajalisele põuale USA lääneosas (ja mujal maailmas, kus põud on põhjustanud toiduga kindlustamatuse) ja sagenevatele metsatulekahjudele kogu maailmas.
"Me ei saa lasta neil tingimustel muutuda uueks normaalsuseks," ütles Gore. "See pole korras. Ja see on näide sellest, miks see pole hea - pikselöögist, mis tabas gaasileket keset Mehhiko lahte. "
Gore märkis ka ennustusi miljonite, kui mitte miljardite inimeste kohta, kes rändavad kliimamuutuste tõttu – üksikisikud, kellest on saanud või saavad kliimapagulased.
"Kui jätkame järgmistel aastakümnetel, ennustatakse [elamiskõlbmatute alade] laienemist ja miljardid inimesed asuvad piirkondades, kus ei ole ohutu kauem kui paar tundi väljas viibida," ütles ta. ÜRO hinnangul võib see olla 1 miljard inimest, kes on aastaks 2050 kliimapagulased.
Praeguseks on kliimamuutuste mõjud juba saabunud ja inimeste elud on nende poolt juba muutunud. Kuid kuidas saavad valitsused ja ettevõtted reageerida viisil, mis leevendab kliimakriisi tulevasi mõjusid?
Siin on kaks suurt ideed TED-i esinejatelt, mis sellele küsimusele vastavad.
1. Muutke ressursid – nagu kivisüsi ja fossiilkütused – minevikku.
Nafta- ja gaasiettevõtted jätkavad oma pärandtöö tegemist ning selle lõppu pole näha. Nagu märkis eelmisel nädalal, Shell on jaganud a strateegia saada 2050. aastaks null-netoettevõtteks, kuid see toodab endiselt naftat ja gaasi, sest "maailm kasutab endiselt naftat ja gaasi".
Laval olles märkis Gore, et ainult umbes 4 protsenti nafta- ja gaasiettevõtete investeeringutest läheb taastuvenergiasse. "Ja nad räägivad Wall Streetile teist lugu," ütles ta.
Lugu, mida nad Wall Streetile räägivad, on nende omaga seotud suurenenud investeeringud plastidesse.
Ja oma kõne ajal Kanada kliimavõitleja Tzeporah Berman – Stand.Earthi rahvusvahelise programmi direktor ja programmi juhataja. Fossiilkütuste tuumarelva leviku tõkestamise lepingu algatus — märkis, et valitsused reguleerivad heitkoguseid, kuid mitte fossiilkütuste tootmist. Ja see on probleem.
"Ma ei unusta kunagi päeva, mil istusin Pariisi kokkuleppega ja otsisin sõnu: fossiilkütused, nafta, gaas, kivisüsi," ütles Berman. "Neid ei esinenud maailma kliimakokkuleppes isegi mitte üks kord."
Berman märkis, et kui maailm peaks täna lõpetama laienemise, on sellel olemasolevates projektides rohkem kui piisavalt fossiilkütuseid, mida kasutada nende kasutamise järkjärgulise vähendamise juhtimisel.
"See ei ole üleminek, kui me probleemi endiselt suurendame," ütles Berman.
Niisiis, kuidas me lõpetame probleemi kasvatamise? Sisestage Fossiilkütuste leviku tõkestamise leping, ülemaailmne algatus fossiilkütuste järkjärguliseks kaotamiseks ja õiglase ülemineku toetamiseks, mis on rsaanud kinnitusi linnavalitsustest – Los Angelesest, Sydneyst ja Barcelonast, kui nimetada vaid mõnda – kliimaga seotud valitsusvälised organisatsioonid ja üksikisikud, sealhulgas rohkem kui 2,500 teadlast, akadeemikut ja teadlast.
"Mõni kriitika, mida me saame, on see, et see on liiga suur, see on teostamatu, see võtab liiga kaua aega," ütles Berman. "Minu jaoks on vastus: "Meil ei ole rohkem aega samade asjade jaoks.""
2. Töötage loodusega ja kujutage ette uusi kliimalahendusi.
"Me mõtleme ookeani päästmisele plasti-, nafta- ja naftareostuse või kalapüügi eest," ütles ÜRO fondi ookeani- ja kliimanõunik Susan Ruffo. "Me peaksime mõtlema sellele, kuidas ookean meid päästab."
Ookean päästab meid juba praegu tekitatavate kliimamuutuste eest, olles maailma suurim süsiniku neeldaja – praegu neelab see peaaegu kolmandik inimtekkeliste CO2 heitkogustest. Niisiis, kuidas saab see tohutu veekogu meid veelgi aidata kliimamuutuste mõjudega tegelemisel?
Esiteks peavad inimesed selle eest hoolt kandma, et see ikka korralikult töötaks. Juba on tõendeid selle kohta, et ookean soojeneb ja hapestub. Ja merepinna tõus on juba reaalsus.
Ruffo osutas mangroovidele, mis võivad seovad neli kuni kümme korda rohkem süsinikku kui maismaametsadja austririffid lahendustena, mis kaitsevad rannikutormide eest.
"Selles uues kliimareaalsuses, mille oleme loonud, peame õppima, kuidas elada vee ja ookeaniga uutel viisidel," ütles Ruffo. Ja ookeanil võiks olla rohkem lahendusi.
Ookean on keeruline süsteem, mis võtab enda alla 70 protsenti planeedist, kuid me alles hakkame sellest aru saama. Perspektiivi jaoks lihtsalt 20 protsenti ookeanipõhjast on kaardistatud.
"Seal on nii palju muud, mida võiksime teha ja mõelda kui kliimalahendusi, ja nii palju, et me jätkame oma kujutlusvõimet," ütles Ruffo.
Allikas: https://www.greenbiz.com/article/2-big-ideas-counting-down-emissions-2050-or-sooner
