Süsteem on droonide vastu tõhus segamise juhtimise, side üles- ja allalingi, andmete ja globaalse navigatsiooni satelliitsüsteemi linkide kaudu
Seistes silmitsi mitmesuguste mehitamata õhusõidukite ja droonide kasvava ohuga, otsib India armee 200 kaasaskantavat droonisegajat, et väed saaksid taktikalisel tasandil selliste ohtudega toime tulla.
Drone Jammer (Man-Portable) suudab välitingimustes tuvastada ja segada igat tüüpi droone ja kvadrokoptereid. Süsteem koosneb raadiosageduslikest (RF) ja muudest sihtmärkide tuvastamiseks ja kaasamiseks vajalikest anduritest,“ seisab kaitseministeeriumi 20. jaanuaril väljastatud projektitaotluses (RFP).
Süsteem on droonide vastu tõhus segamise juhtimise, side üles- ja allalingi, andme- ja globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) linkide kaudu. "Süsteemi tõhusa toimimise hõlbustamiseks tuleks kõigi andurite sisendid ühendada C2 (käsklus- ja juhtimissüsteemi) kaudu," märgib RFP.
Armee nõue on süsteemidele, mille tegevusulatus on sihtmärgi tuvastamiseks ja hankimiseks vähemalt 5 km ning vaenulike droonide vastaste segamisvastaste meetmete rakendamiseks vähemalt 2 km.
Need peaksid sobima ka erinevatele maastiku- ja kliimatingimustele, sealhulgas kõrgele merepinnale, kus on äärmiselt külm ilm, mille töötemperatuur on vahemikus miinus 10 kraadi Celsiuse järgi kuni 45 kraadi Celsiuse järgi.
Elektrooniliste vastumeetmete spetsifikatsioone määratledes märgib RFP, et droone peaks olema võimalik kasutada sagedustel 100 MHz kuni 6 GHz või paremad. "Süsteem peaks suutma samaaegselt segada GNSS-i (BeiDou, GPS, GLONASS ja IRNSS), käsutada ja juhtida sihtdroonide andmeid ja telemeetrialinke," lisab ta. Süsteemil oleks kõigi teadaolevate droonide signatuuride ohuteek, mida uuendataks regulaarselt.
Kaasaskantavate segajate RFP on lähedal teisele RFP-le, mis avaldati 18. jaanuaril, et hankida 20 sõidukile paigaldatavat droonisegajat, mis suudavad tuvastada, jälgida ja neutraliseerida droone või drooniparvesid korraga mitmest suunast ja pikematel vahemaadel.
Nii relvajõud kui ka piirivalvejõud kasutavad droonide vastu võitlemiseks mitut tüüpi droonivastaseid süsteeme. Ulatuslikku uurimis- ja arendustegevust teostavad ka mehitamata õhusõidukite ning droonitõrjemeetmete valdkonnas nii valitsus kui ka eraasutused.
Erineva suuruse ja erineva võimekusega droone kasutatakse nii seireks, luureks, ründeoperatsioonideks kui ka logistiliseks toeks kaugemates piirkondades. Neid kasutatakse üha enam ka pahatahtlikeks tegevusteks, nagu narkootikumide, relvade ja võltsitud valuuta piiriülene salakaubavedu.
2022. aastal teatasid piirivalvejõud (BSF) droonide tegevuse kolmekordsest kasvust võrreldes eelmise aastaga Pakistani läänepiiril, mis kulgeb läbi Gujarati, Rajasthani, Punjabi osariike ning Jammu ja Kashmiri liiduterritooriumi. Droonitegevuste arv kasvas 100-lt 2021. aastal 304-le 2022. aastal.
Sel aastal on Punjabis rahvusvahelise piiri läheduses märgatud või alla tulistatud juba mitu intsidenti, kusjuures BSF on konfiskeerinud relvi ja narkootikume.

Ainult @meedia ekraan ja (min-width: 480px){.stickyads_Mobile_Only{display:none}}ainult @meedia ekraan ja (max-width: 480px){.stickyads_Mobile_Only{position:fixed;left:0;bottom:0;width :100%;text-align:center;z-index:999999;display:flex;justify-content:center;background-color:rgba(0,0,0,0.1)}}.stickyads_Mobile_Only .btn_Mobile_Only{position:absolute ;ülemine:10px;vasakul:10px;teisendus:tõlgi (-50%, -50%);-ms-teisendus:tõlgi (-50%, -50%);taustavärv:#555;värv:valge;font -size:16px;border:none;cursor:pointer;border-radius:25px;text-align:center}.stickyads_Mobile_Only .btn_Mobile_Only:hover{background-color:red}.stickyads{display:none}