Taani: ØRSTEDi kaubamärgi kasutamine on õigustatud – perekond Ørsted peab kasutamist taluma

Riigikohus otsustas, et ØRSTEDi perekonnanimega perekond peab taluma ØRSTEDi ärilist kasutamist ja sellega koos eksisteerima. Kohtuotsuses on kirjas, et energiaettevõttel on õigus registreerida ja kasutada mitmeid kaubamärke, domeene ja ettevõttenimesid, sealhulgas ØRSTED või koosnevad sellest.

Riigikohus kinnitab, et ØRSTEDi äriline kasutamine või  ei viita perekonnale ega 418 isikule, kelle perekonnanimi on Ørsted, vaid asjaomane avalikkus tajub ØRSTEDi viitena kuulsale teadlasele Hans Christian Ørstedile. (H.C. Ørsted). ja seda ei nähta viitena 418 isikule, kelle perekonnanimi on Ørsted.

H.C. Ørsted suri enam kui 170 aastat tagasi ja H.C. järglased. Ørstedil või tema vennal ei ole õigust takistada nime registreerimist või kasutamist ja viidet H.C. Ørsted.

(Eelmise) Taani kaubamärgiseaduse 14. lõike 4. õiguslik alus, mille kohaselt jäetakse perekonnanimed kaubamärkidena välja nii absoluutsel kui ka suhtelisel alusel, välja arvatud juhul, kui nimi/kaubamärk viitab kuulsale surnud isikule. Kohtupraktika kohaselt peab kuulus surnud isik olema surnud vähemalt kaks põlvkonda (70 aastat) tagasi, et kaubamärk jõuaks registreerimiseni.

Ülemkohtu otsus kinnitab Taani merendus- ja ärikohtu otsust. Taani merendus- ja ärikohtu otsusest teatati varasemas blogi.

Enne Ørstedi otsust kasutati kaubamärgiseaduse paragrahvi 27 lõike 14 tõlgendamisel nimeseaduse paragrahvi 4. Teises Riigikohtu lahendis, nimelt U 1984/1103 H (Bogart) aastast 1984, oli selgesõnaliselt öeldud, et nimeseadust saab kasutada kaubamärgi registreerimise ja kasutamise takistamiseks. Seega on kaubamärgiseaduse ja nimeseaduse vastastikune mõju eksisteerinud juba aastaid. Samas tundub Riigikohtu viimase otsusega, nagu oleks Riigikohus muutnud kohtupraktikat ja piiranud nimeseaduse kohaldatavust, kus kaubamärgid/ nimesid kasutatakse ärilistel eesmärkidel. Riigikohus näib asuvat seisukohale, et kaubamärgi registreerimise takistamiseks ei piisa asjaolust, et nimi on "haruldane nimi", mida kasutab kuni 2000 inimest, kuna on ebatõenäoline, et kuni 2000 konkreetse "haruldase nime" kandjat tekib kogukonnatunne.

Samas kinnitab Riigikohus, et Taani Patendi- ja Kaubamärgiameti (DKPTO) järgitud praktika seoses kaubamärgiseaduse § 14 lõikega 4, kus DKPTO ametlikult tagasilükatud kaubamärgid, mis sisaldavad väga haruldasi nimesid (kasutavad kuni 30 inimest), näivad olevat paragrahvi 14 lõike 4 õige rakendamine.

Need, kes ei nõustu Riigikohtu otsusega Ørstedi kohtuasjas, võivad end lohutada sellega, et otsus põhineb varasemal kaubamärgiseadusel (kehtinud enne 2019. aasta jaanuari). Kuna aga kaubamärgiseaduse vastava paragrahvi sõnastus ei ole muutunud, siis ei tasu loota.

Jääb üle vaid loota, et mõni Riigikohtu kohtunik võtab aega ja kirjutab oma mõttekäikudesse pisutki sissevaatetava artikli, mis selgitab kaubamärgiseaduse ja nimeseaduse koosmõju põhjalikumalt kõrvale heitmist.

_____________________________

Tellige tellige, et te ei jääks ilma Kluweri kaubamärgiblogi regulaarsetest värskendustest siin.