Kui linnu tabavad tõsised tormid, siis madala sissetulekuga linnaosad tõenäolisem näha suuremat kahju ja vähem raha taastamiseks kui jõukamad piirkonnad. Äärmuslike kuumalainete ajal seisavad põldudel töötavad talutöötajad silmitsi pikki tunde reetlikes tingimustes vähe kaitset seaduse alusel. Ja merepinna tõus väikeste ressursside nappide saareriikide kallastel jätab elanikele võimatuse valik kuluka kohandamise või kolimise eest.
Kliimamuutuste mõjud on ebaproportsionaalselt mõjutanud vaesemates kogukondades elavaid inimesi, kes on USA-s tõenäolisemalt värvilised, ning eriti nende kogukondade lapsi ja eakaid.
Eelmisel nädalal GreenBizi iga-aastasel kliimatehnoloogia konverentsil VERGE 21, business leaders, climate activists and tech entrepreneurs discussed how to effectively implement climate solutions to help such communities affected by climate change’s “first and worst.” Technological, policy and nature-based solutions to climate change already exist, and more are being created every day. The question is how to effectively put them in action.
Nende eesliinikogukondade liikmete ja erinevate kliimaprojektidega alustanute arvates on parim vastus aus ja läbipaistev usalduse loomine kogukonna liikmetega, kes on kaasatud tegelike lahenduste elluviimisse ja pikaajalistesse investeeringutesse kogukonna liikmetesse.
Kogukonna sisseostu tugevus uute projektide jaoks
Ühel VERGE seansil, mis keskendus kliimatehnoloogiale, arutas osalusteaduse platvormi ISeeChange tegevjuht ja asutaja Julia Kumari Drapkin, kuidas traditsioonilised lähenemisviisid kliimalahendustele, mis on seotud haavatavate madala sissetulekuga kogukondadega, on lasknud alt vedada neid, keda nad kavatsesid teenindada.
“Top-down, well-intentioned solutions failed to keep pace with local means,” she said.
Drapkin’s ISeeChange is a digital tool that instead enables citizens to report the impacts of climate change around them, then works with policymakers and solutions providers to address these issues on the ground. On the mobile app, citizens can report observations of the natural world around them, from temperatures to rainfall to frost to flowers and bugs. Small talk anecdotes such as “It’s never this cold in April” or “The rhododendron never bloom this time of year,” when collected and connected together, become cold hard data that shows the effects of a changing climate.
ISeeChange’s data also serves as evidence of how communities that have been disinvested in for years often face worse impacts, and their concerns are often overlooked. “One-fifth of new public projects are cancelled due to social and environmental concerns of local communities,” she pointed out.
Ülevalt alla, heade kavatsustega lahendused ei suutnud kohalike vahenditega sammu pidada.
“Most of our clients have critical trust issues,” she added. For generations, outsiders have come into their communities promising to solve problems, but rarely ask what community members need, instead believing they know better themselves. Sometimes, they make the problems worse, leaving a legacy of “multigenerational toxic narratives.” Building — or rebuilding — trust is crucial for the success of projects.
The Rev. Michael Malcom, founder and executive director of The People’s Justice Council and Alabama Interfaith Power and Light, agreed. His work centers on intersectional environmental justice, and in his observed experience, those coming to low-income communities often have a “throw the [brick] over the wall” approach to providing climate technology, he said. However, they ignore factors like who will undertake the work of implementing and maintaining.
Näiteks tulevad ettevõtted Malcomi linna Alabama maapiirkondadesse, lootes paigaldada päikesepaneele, mis on üks küpsemaid puhta tehnoloogia vorme – kuid ilma kogukonna sisseostmiseta neid ei paigaldata, ei kasutata ja need ei anna energiasäästu ega kliimakasu. , selgitas ta.
Instead, Malcom issued “a call to care for communities and a call to cooperate with communities.”
Tõepoolest, Mehhiko-Tšiili põlisrahvaste kliimaaktivist Xiye Bastida rääkis VERGE 21 publikule pöördudes sarnasest olukorrast. Kutsudes üles võtma kliimakriisi kohta ristlõikeobjektiivi, kirjeldas ta, kuidas Mexico City ülikool üritas põlisrahvaste kogukonna lähedale maale ehitada uut ülikoolilinnakut. Kui põlisrahvaste kogukond ütles ametnikele, et maa on ebastabiilne, läks ülikool sellegipoolest projektiga edasi, kuid ei suutnud seda lõpetada, sest maapind oli ohtlik ja hoone hakkas vajuma, nagu kogukond ennustas.
“The people who have lived on the land for thousands of years know it best,” she said, urging policymakers and entrepreneurs to meaningfully listen to them.
Lisaks uutele kliimaprojektidele investeerige kogukonna liikmetesse
Suzanne Singeri, Navajo (Diné) hõimu liikme ja mittetulundusühingu Native Renewables kaasasutaja jaoks on puhta energia projektide kallal töötamine ja hõimuliikmetega hariduse edendamine käsikäes.
Native Renewables aitab hõimukogukondadel kasvatada tehnilist taastuvenergia võimsust ja taskukohast juurdepääsu võrguvälisele elektrienergiale, töötades oma üldise missiooni nimel, anda põlisameeriklaste peredele energiasõltumatus.
In her conversation at VERGE 21, she pointed out how Native American communities are notoriously underfunded. “I think some things that are unknown are how many families need infrastructure, electricity, roads, access to clean water, even running water.”
“We know the community we work in and the culture — in some cases we know the language, because many don’t speak English,” she added, referencing her company.
She urges policymakers and entrepreneurs hoping to work to start “thinking more creatively about what communities want beyond just the project itself.”
Native Renewables, for example, not only helps build solar projects and microgrids, but also offers opportunities for community members to learn about energy, get trained in building or maintenance and more. Singer said that it’s about “trying to invest in our own people through workforce and trainings.”
Need lähenemisviisid nõuavad, et ettevõtted mõtleksid ümber, kuidas nad praegu kliimatehnoloogiat ja puhta energia projekte kasutavad. Meie vastus kliimamuutuste põhiprobleemile peab pakkuma juurdepääsu ja võimaluse seal, kus oleme varem ebaõnnestunud, tagama kõigi tervise ja heaolu ning töötama selle nimel, et lõpetada ebavõrdsed mustrid ja tavad, mis on meid sellesse jätkusuutmatusse punkti viinud.
