Läti kaitseminister: varustuskindlus suudab kriise lahendada

Varustuskindluse tähtsus on 21. sajandi julgeolekukriiside ületamiseks vajalik eeltingimus. Varustuskindlus põhineb kolmel põhisambal: esiteks, kättesaadavus riiklik tööstusvõimsus; teiseks tööstuslik piiriülene koostöö, eelkõige kaasaegsete majanduste vastastikuse sõltuvuse tõttu; ja kolmandaks ühiskonna valmisolek aktsepteerida sõjatööstust kui vajalikku elementi terviklikus kaitsesüsteemis, mis on vajalik 21. sajandi hübriid- või traditsiooniliste sõjapidamise väljakutsete ületamiseks.

Varustuskindlusega seotud väljakutsed tõusid aastatel ekspertide ja avalikkuse tähelepanu alla COVID-19 pandeemia, ja need mõjutavad enamikku riike jätkuvalt tänu Venemaa sissetung Ukrainasse. See sõda Euroopa mandril kinnitas taas, et varustuskindluse kõik kolm sammast on paljudes poliitikavaldkondades – olgu selleks tervishoid või globaalne sise- ja välisjulgeolek – kriiside lahendamisel otsustava tähtsusega.

Välisjulgeoleku osas näen sõltuvust nendest sammastest järgmiselt. Esiteks on saadaval tööstuslik võimsus ja selle toodangu katkematu kättesaadavus, sealhulgas tooraine varu. Sõda Ukrainas rõhutas, et lääne demokraatiad ei ole valmis täiemahuliseks konventsionaalseks sõjaks; tegelikult pole vahet, kas sõjateater asub Mandri-Euroopas või mõnes teises maailma osas.

Nõuetekohase investeeringutasuvuse ja õigeaegsete tarnete poole püüdlemine on suurepärased tõhususe mõõtmise vahendid igas majanduses. Kuid selgub, et need ei tohiks olla 100% kaitsetööstusele ülekantavad; Praegu on tööstuse ülestõusuga seotud tooraine- ja komponentide kitsaskohad, samuti tööriistade ja personaliga seotud probleemid, mis takistavad üleminekut rahuajalt sõjaaegsele tootmisele.

Riikide valitsused ja rahvusvahelised organisatsioonid töötavad praegu intensiivselt tööstusbaaside kaardistamise kallal ja püüavad saata kaitsetööstusele sobivat nõudluse signaali. "Tarnegarantii" tagamiseks peavad olema võetud pikaajalised kohustused.

Teiseks on tööstuslik piiriülene koostöö. Atlandi-ülene kaitsetööstus peab olema ühtne, kuna liikmed on ajalooliselt omavahel seotud ja jagavad ühiseid väärtusi. Tööstuse liikmed, kes on rahuajal konkurendid, peavad saama sõjaajal partneriteks, kuna NATO ja Euroopa Liit liiguvad koostalitlusvõimelt vahetatavusele, mis hõlmab ka tehnoloogiasiiret.

Läti mõlema organisatsiooni liikmena seda juba teeb. Meie tööstus toodab mehitamata õhusõidukeid, mehitamata maismaasõidukeid ja väikerelvade laskemoona ning katsetab uusimaid 5G tehnoloogiaid vastavalt NATO ja EL standarditele, et tagada meie kõigi sama kvaliteet ja kogus. Jagamine on hooliv ja globaliseerunud maailmas, mis liigub nüüd väärtuspõhise piirkondadeks jagamise suunas, on meie jagatud võlakirjad ja tarneahelad üliolulised.

Hea näide sellisest regionaalsest lähenemisest on meie ühine Ühise soomussõidukisüsteemi programm Soome, Rootsi (mõlemad lõpuks NATO-ga ühinevad) ja Saksamaaga, kus kasutatakse ja hakatakse kasutama ühist kuueveoplatvormi.

Need kaks sammast moodustavad relvajõudude põhilise mobilisatsioonivõime – arenenud väärtuspõhise piirkondliku tööstuse, mis suudab lülituda sõjaaegsele tootmisele ja pakkuda vahetatavaid võimeid, mis on valmis mobiliseerimiseks ja ühiseks kasutamiseks kriiside lahendamiseks.

Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks kolmeks sambaks on laiaulatusliku kaitse mõistmine kõigis ühiskonnasektorites – ja praegustest julgeolekuprobleemidest teadlik olemine. Üks minu ametikohti valitsuses on laiaulatusliku riigikaitse asepeaminister. Minu tööülesannete hulka kuulus laiaulatusliku riigikaitse arendamine ja rakendamine Lätis viimase nelja segase aasta jooksul. COVID-19-ga tegime oma kodutöö ja õppisime, et isegi demokraatlikes riikides peab kriisi ajal olema keegi, kes vastutab.

Nüüd õpime Ukrainalt palju, sealhulgas seda, kuidas nad kasutavad kõikehõlmavat lähenemist oma riigi kaitsmisel agressori eest.

Need COVID-19 ajal ja meie Ukraina partneritelt saadud väljakutsed ja õppetunnid näitavad meile kriisiohjamisvõime (sealhulgas tooraine- ja ressursivarude nõue) olulisust ning valitsuste vajadust olla kaitsevaldkonnas võtmetähtsusega sidusrühm. tööstusele.

Kindral Omar Bradley tsitaadile lisada, et "amatöörid räägivad strateegiast, professionaalid logistika üle” – loeb ka ajastus. Meil on võimsad organisatsioonid – NATO ja EL –, mis suudavad nende probleemidega jäigalt tegeleda. Edu saavutamiseks on vaja ainult poliitilist tahet ja poliitilist julgust.

Artis Pabriks on Läti kaitseminister.

• SEO-põhise sisu ja PR-levi. Võimenduge juba täna.
• Platoblockchain. Web3 metaversiooni intelligentsus. Täiustatud teadmised. Juurdepääs siia.
• Allikas: https://www.defensenews.com/outlook/2022/12/05/latvias-defense-minister-the-security-of-supply-can-solve-crises/