Riskist tasuni: miks kliimatehnoloogia rahastamine paistab ebakindluse ajal | EU-idufirmad

Riskist tasuni: miks kliimatehnoloogia rahastamine paistab ebakindluse ajal | EU-idufirmad

Allikasõlm: 2221047

Majanduslik ebakindlus on viinud selleni, et riskikapitaliettevõtted on oma tegevust aeglustanud, andes märku tehnoloogia alustavate ettevõtete peo lõpust. Kuigi kliimatehnoloogia idufirmasid on pikka aega peetud majanduslangusekindlaks, on see meeleolu viimasel ajal muutunud. 2023. aasta esimese kuue kuu andmed näitavad, et ka kliimatehnoloogia valdkonnas oli rahastamisaktiivsus eelmise aastaga võrreldes aeglasem. Kuid kuna 2023. aasta juuli on kõigi aegade kuumim kuu, on kliimalahendused väidetavalt tugevamad kui kunagi varem. Niisiis, milline on mõju ökosüsteemile?

Kliimatehnoloogia on 2023. aastal kannatanud

Kiire pilk andmetele näitab, et pidu on korralikult läbi. Dealroomi viimane analüüs leiab selle Euroopa kliimatehnoloogiaettevõtete riskikapitali rahastamine langes 43. aasta esimesel poolel 2023%, 10.8 miljardilt dollarilt 5.6 miljardile dollarile. See vähenenud investeeringud on eriti mõjukad sektorile kui kliimaleTehnoloogiaettevõtete hulka kuuluvad sageli B2B riistvaraettevõtted, mida on raskem skaleerida ja mis nõuavad rohkem kapitali kui varaga kerged B2C ettevõtted. 

See on tõeline löök sektorile, mis oli varem üle elanud muud majandusliku pinge perioodid, näiteks 2022. aastal, kui kliimatehnoloogia saavutas rekordi. $ 70.1 miljardit in rahastamine, samal ajal kui tehnoloogiasektoris tervikuna rahastus vähenes 18%. See vastupidavus oli toonud kliimatehnoloogiale majanduslangusekindla maine. 

Kõrvalekalded seavad endiselt kahtluse alla idee, et kliimatehnoloogia on languses. Enpal, 1KOMMAFÜNF, Sylvera, Zeekr ja SolarSpace lõpetasid sel aastal olulised rahastamisvoorud, mis näitab, et riskikapitaliettevõtted soovivad endiselt investeerida ettevõtetesse, millesse nad usuvad, vaatamata majanduslikule ebakindlusele. 

Kuid kliimatehnoloogia investeeringute üldine langus tähendab, et lõhe tegeliku rahastamise ja süsinikdioksiidi vähendamise eesmärkide saavutamiseks vajaliku summa vahel on endiselt tohutu. Analüüs viitab sellele, et selle lõhe kaotamiseks ja 3.9. aastaks nullini jõudmiseks on vaja täiendavat 2050 triljonit dollarit raha. See täiendav investeering kliimatehnoloogiasse võib muuta sellised sektorid nagu terase-, tsemendi- ja transpordisektorid keskkonnasäästlikumateks tööstusharudeks. Nendes tööstusharudes tegutsevad idufirmad vajavad selle ülemineku jaoks aga tohutult rahalisi vahendeid.

Endiselt on põhjust olla optimistlik

Hoolimata õigustatud muredest on Euroopa kliimatehnoloogia olukorra suhtes siiski mitu põhjust positiivseks jääda. 

Esiteks on Euroopa valitsused (enamasti) kliimatehnoloogia poolel. Kliimatehnoloogiaettevõtete edendamiseks mõeldud õigusaktid muutuvad ainult tugevamaks, Euroopa järgis USA eeskuju pärast seda, kui Bideni administratsioon teatas inflatsiooni vähendamise seadusest, mis aitab stimuleerida kodumaist puhta energia tootmist. ELi uus roheline kokkulepe ja tööstuskava näitavad, et EL on investeerinud Euroopa kliimatehnoloogiasse ning see õigusakt mängib olulist rolli sektori kasvu kiirendamisel.

Teiseks võetakse neto nulli tõsisemalt kui kunagi varem. Tõusvad energiahinnad on ainult kiirendanud Euroopa üleminekut puhtamate tehnoloogiate poole ning ülalnimetatud algatused on tõenäoliselt alles algus meetmetele, mida EL on valmis võtma, et aidata kontinendil 2050. aastaks nulli jõuda. 

Lisaks regulatiivsetele tõugetele väärib märkimist ka see, et kliimatehnoloogia ettevõtetel on juurdepääs mitmele täiendavale rahastamisele väljaspool traditsioonilist riskikapitalimängu. Kiiret kaubandusettevõtet on raske võrrelda kliimatehnoloogia ettevõttega. Üks vajab raha sõitjatele ja inventari maksmiseks, teine ​​aga ehitab päris IP ja investeerib palju teadus- ja arendustegevusse. Kliimatehnoloogia jaoks on saadaval mitu rahastamisvõimalust, nagu toetused, müügilepingud ja võlad. Riskikapitali rahastamine ei ole kliimatehnoloogia jaoks ainus võimalus. Seetõttu on asutajatel stiimuliks oma tehnoloogia arendamiseks majandusliku ebakindluse ajal kaasata mittelahjendavaid kapitaliallikaid.

Kliimatehnoloogia säde süttib uuesti

Kuigi andmed näivad sünged, tekitavad rahastamissfääri välised põhjused lootust. Euroopa on koduks paljudele tipptasemel ülikoolidele, mis pakuvad soodsat pinnast mõnele säravamatele kliimatehnoloogia uuendajatele. Ülikoolide spin-out'idest kasvavad sageli ettevõtted, mis tegelevad kõige mõjukamate probleemidega alates süsinikdioksiidi kogumisest kuni tarkvaralahendusteni. Rangema kapitali jaotamise ajal ehitavad kliimatehnoloogia ettevõtted oma ettevõtmisi veelgi kapitalisäästlikumalt.

Pealegi pole vajadus kliimatehnoloogiliste lahenduste järele kunagi olnud suurem. Kuna näeme regulaarselt uusi rekordkõrgeid temperatuure, vajame tehnoloogilisi lahendusi. Tugev ja väljakujunenud ökosüsteem ning suurem arv kommunaalettevõtteid, kes soovivad oma ärimudeleid muuta, on ülemineku võimalikud liitlased.

Esialgu nukrana tunduvaid andmeid selle aasta esimese kuue kuu kohta tuleks vaadelda laiemas kontekstis. Kuigi see võib näidata, et kliimatehnoloogia pole täiesti majanduslangusekindel, ei tähenda see kindlasti sektori lõppu. 

Laiemat pilti vaadates viitavad megatrendid tegelikult tehnoloogiaettevõtete kasvule. Optimismi põhjuseid on palju, alustades ülikoolidest, mis töötavad välja lootustandvaid reaalseid lahendusi kuni valitsuste tegevuseni sektori stimuleerimiseks. Jah, rahastamine on hetkel veidi väiksem, kuid siiski on see oluliselt kõrgem kui mõne aasta eest. Kliimatehnoloogia särab jätkuvalt, kuna lahenduste vajalikkust toetab iga päev ülemaailmne uudistevoog. Ettevõtetel võib olla vähem juurdepääsu traditsioonilisele riskikapitali rahastamisele, kuid võla- ja müügilepingute täitmisega saavad idufirmad jätkata oma lahenduste laiendamist ja aidata meil kõigil üle minna lahedamale planeedile.

Niikaua kui Euroopa ja maailm jätkab püüdlusi päästa meie planeeti ja jõuda nullini, areneb kliimatehnoloogia edasi.

Ajatempel:

Veel alates ELi idufirmad